Mida tähendab „going Dutch“? Arve jagamise kombed maailmas ja Eestis

Taldrikud on ära viidud, arve tuleb lauda ja keegi küsib: „Kas teeme going Dutch?“ Pool lauda noogutab. Teine pool pole vaikselt kindel, kas see tähendab oma tellimuse eest maksmist või kogusumma jagamist – ja need kaks võivad erineda mitme euro võrra inimese kohta.

Väljend on lihtne, selle taga olev komme mitte. „Going Dutch“ tähendab, et igaüks maksab oma osa – tavaliselt oma söögi ja joogi eest –, mitte ei maksa üks inimene kõigi eest. See ei ole päris sama mis arve võrdselt jagamine ja paljud väljendid, mida tõlgitakse kui „going Dutch“, näiteks Jaapani warikan, tähendavad tegelikult võrdseid osi.

Mida tähendab „going Dutch“

Ühe lausega: going Dutch tähendab oma osa eest ise maksmist ühisel väljasõidul. Sõnaraamatud defineerivad seotud väljendi „Dutch treat“ kui söömaaega või meelelahutust, kus igaüks maksab enda eest. Praktikas venitavad inglise keele kõnelejad seda: mõni mõtleb „maksa täpselt selle eest, mis sul oli“, teine „jagame ära“ ja paljud kasutavad seda lihtsalt signaaliks, et keegi ei kostita kedagi.

Eesti keeles ei ole selle jaoks ühte kinnistunud väljendit. Meie küsimus on lihtsam: „Kas maksame eraldi või jagame pooleks?“ Just sellest ebaselgusest tulevad enamik piinlikke hetki, seega tasub teada kolme võimalust, mille eest see võib seista.

Kust väljend pärineb

Lugu, mille enamik inimesi on kuulnud, on 17. sajandist: Inglismaa ja Hollandi Vabariik olid mere- ja kaubandusrivaalid ning inglise keel võttis sel ajal üle mitu „Dutch“-sõnale ehitatud solvangut, näiteks „Dutch reckoning“ ja „Dutch feast“ – pidu, kus võõrustaja joob end esimesena purju.

Selle väljendi dateeritud tõendid osutavad mujale. „Dutch treat“ on Ameerika inglise keeles märgitud umbes 1870. aastast – kostitus, kus keegi ei kostita – ja „go Dutch“ tuleb 20. sajandi algul. Seega on väljend ameerikalik ja palju noorem kui rivaalitsemine, ehkki see laenas vanemat harjumust kasutada „Dutch“ sõna tähenduses „mitte päris see õige asi“. Mõned sõnaraamatud märgivad „Dutch treat“ endiselt vahel solvavaks; „arve jagamine“ väldib küsimust tervikuna.

Going Dutch, võrdselt jagamine või üks maksab

Jagatud söömaaja saab arveldada kolmel levinud viisil:

• Going Dutch – igaüks maksab oma taldriku ja joogi eest ning õiglase osa kõigest jagatust.
• Võrdselt jagamine – kogusumma jagatakse inimeste arvuga, olenemata sellest, mida kes tellis.
• Üks maksab – kostitusena või arusaamaga, et teised maksavad talle tagasi.

Võrdne jagamine on kiire ja õiglane, kui tellimused on sarnased. Going Dutch on õiglasem, kui need seda ei ole. Tegelikult on need kaks viiest viisist kulu jagada ning restoraniarve jagamine, kui kõik ei söönud ühte moodi katab vahepealsed variandid.

Näide: kolm inimest, kaks vastust

Liisa, Markus ja Kristiina söövad õhtust. Liisa pearoog ja jook tulevad 22 €, Markusel 35 € ja Kristiinal 21 € ning nad jagavad 12 € eelrooga. Arve on 90 €.

Mõlemad meetodid koguvad 90 €. Võrdne jagamine nihutab 9 € Liisalt ja Kristiinalt Markusele – ühe õhtusöögi puhul tühine, aasta jooksul märgatav. Kui Markus oleks pakkunud kogu 90 € kostitusena maksta, ei võlgneks keegi midagi; kui ta maksis selle lihtsalt asjade liikumiseks, tähendab going Dutch, et Liisa saadab talle 26 € ja Kristiina 25 €. Kui arvel on ka teenustasu või maks, kasvab see iga tellimusega võrdeliselt – maksu ja jootraha jagamine proportsionaalselt näitab, kuidas.

Arve jagamise kombed maailmas

Kombed erinevad regiooni, vanuse, sündmuse ja pere järgi, nii et loe neid levinud mustritena, mitte reeglitena.

Eesti. Kelner küsib tavaliselt „kas koos või eraldi?“ ja eraldi maksmine on sõprade ja kolleegide seas tavapärane; kui üks inimene maksab kõik ära, saadavad teised talle oma osa tavaliselt hiljem pangaülekandega. Kui keegi on teisi kutsunud, öeldakse seda enne tellimist välja.

Jaapan. Sõprade seas on tavaline warikan (割り勘) – arve jagamine maksjate vahel võrdselt. Äris või ametlikumas keskkonnas maksab sageli vanem inimene või võõrustaja.

Lõuna-Korea. Deochipei (더치페이) on Korea tehissõna inglise sõnadest „Dutch“ ja „pay“, mis tähendab, et igaüks maksab ise või kulu jagatakse. Enppang (엔빵), „n“ nagu n-ga jagamine, tähendab, et kõik panustavad võrdse osa.

Itaalia. Pagare alla romana, „maksta rooma moodi“, tähendab tavaliselt kogusumma jagamist laua taga olijate vahel võrdselt.

Hispaania. Pagar a escote tähendab, et igaüks maksab oma osa ühisest kulust.

Iraan. Iga inimese osa grupi kulust on tema dong (دنگ); sõnaraamatud märgivad osa tähenduse sõna dāng (دانگ) alla, mis sõna-sõnalt tähendab ühte kuuendikku. Ettepanek, et igaüks maksaks oma osa, on dongi hesab konim (دنگی حساب کنیم), „jagame ära“.

Türgi. Alman usulü, „saksa viis“, tähendab eraldi maksmist.

Saudi Araabia. Sõbrad, kes kohtuvad regulaarselt, koguvad sageli qatta (القطة) – kõigilt kohalolijatelt kogutud raha kokkusaamise kulude katteks, nagu ühiskassa.

Saksamaa. „Zusammen oder getrennt?“ – koos või eraldi? – on tavaline küsimus restoranisöögi lõpus ja eraldi maksmine on harilik.

Holland. Tavaline on, et üks inimene maksab ja saadab seejärel teistele maksepäringu rakenduse, näiteks Tikkie kaudu, või et igaüks maksab oma osa.

Ameerika Ühendriigid. Sõprade seas on võrdselt jagamine tavaline, kui tellimused maksavad umbes sama; kui üks inimene maksab, maksavad teised talle sageli tagasi makserakenduse kaudu.

Kas on ebaviisakas arvet jagada

Tavaliselt mitte. Sarnase seisundiga sõprade ja kolleegide seas on jagamine paljudes kohtades vaikimisi viis ja maksmisel jonnimine võib panna teised end võlglasena tundma. Delikaatseks läheb see kolmes olukorras: kui keegi on teisi selgelt kutsunud („lase ma kostitan sind“), kui söömaaeg tähistab ühte inimest – vaata kes maksab sünnipäevaõhtusöögi eest – ja kus komme ootab maksmist vanemalt inimeselt või võõrustajalt. Paaridel on sellest oma versioon, mida käsitleb kas paarid peaksid arveid pooleks jagama.

Kuidas seda viisakalt pakkuda

Ütle seda enne, kui keegi tellib, mitte siis, kui arve lauda jõuab: „Kas maksame igaüks oma eest?“ või „Kas jagame lihtsalt võrdselt?“ Meetodi varajane nimetamine lubab napi eelarvega inimesel vastavalt tellida, ilma et ta peaks põhjust seletama. Kui üks tellib palju rohkem, paku ise going Dutch’i, mitte ära oota, et sinult küsitakse. Ja kui keegi maksab asjade liikumiseks kõigi eest, arvelda samal päeval; arveldamine ilma piinlikkuseta toob harjumused, mis aitavad.

Kus Donget appi tuleb

Donget saab ühe arvega hakkama kõigi kolme meetodiga. Maksja kirjutab üles, kes selle kinni maksis. Võrdseks jagamiseks vali Võrdselt. Going Dutch’iks vali Summa ja sisesta iga inimese kogusumma või puuduta Skanni tšekk ja lase igaühel Võtta oma osa roogadest, mis tal olid; kes võtab, maksab ainult selle eest, mille ta võttis, ja kõik võtmata jäänu jagatakse võrdselt nende vahel, kes midagi ei võtnud – või kõigi vahel, kui kõik on midagi võtnud. Kui seltskond käib tihti väljas söömas, teeb Arvelda saldodest kõige väiksema arvu ülekandeid ja Makstud märgib iga tehtuks. Donget ei liiguta raha – ülekanne ise toimub nii, nagu te tavaliselt üksteisele maksate.

Korduma kippuvad küsimused

Mida tähendab going Dutch?

Igaüks maksab oma osa söögist, joogist või väljasõidust, mitte ei maksa üks inimene kõigi eest. Tavaliselt tähendab see oma tellimuse eest maksmist, kuigi mõned kasutavad seda lõdvalt mis tahes jagamise kohta.

Kust pärineb väljend „going Dutch“?

See kasvas välja väljendist „Dutch treat“, mis on Ameerika inglise keeles märgitud umbes 1870. aastast. Seda seostatakse sageli 17. sajandi Inglismaa ja Hollandi rivaalitsemisega, kuid selle väljendi dateeritud tõendid on ameerikalikud ja palju hilisemad.

Kas going Dutch on sama mis arve võrdselt jagamine?

Mitte päris. Going Dutch tähendab oma osa eest maksmist; võrdselt jagamine jagab kogusumma inimeste arvuga. Need kattuvad ainult siis, kui kõik tellisid umbes sama.

Kas on ebaviisakas arvet jagada?

Tavaliselt mitte sarnase seisundiga sõprade ja kolleegide seas. See võib tunduda piinlik, kui keegi on teisi kutsunud, ühe inimese tähistamisel või kus vanemalt inimeselt või võõrustajalt oodatakse maksmist.

Kuidas jaotatakse arve Jaapanis?

Sõprade seas on tavaline warikan (割り勘) – arve jagamine maksjate vahel võrdselt. Äris või ametlikumas keskkonnas maksab sageli vanem inimene või võõrustaja.

Kas „going Dutch“ on solvav?

Seda mõeldakse harva solvanguna, kuid mõned sõnaraamatud märgivad „Dutch treat“ vahel solvavaks. „Arve jagamine“ või „eraldi maksmine“ ütleb sama.

Kokkuvõte

Going Dutch tähendab oma osa eest ise maksmist ja see on vaid üks mitmest viisist, kuidas lauad maailmas arveldavad – alates võrdsest warikanist Tōkyōs kuni qattani sõprade seas Riyadhis. Olgu komme milline tahes, piinlik osa on sama: ei teata, milline meetod on mängus. Nimeta see enne tellimist ja arve muutub aritmeetikaks.

Laadi Donget tasuta alla ja jaga järgmine õhtusöök omal viisil – võrdselt, roogade kaupa või nii, et üks maksab ja teised arveldavad hiljem.